Ühe pere lapsed said omale uued albumid. Ikka 30×30 cm mõõdus. :)
Albumid perele
Vasta
Arthur Johannese album
Üks uus väike ime sai omale õnnelikult vanaemalt kingituseks sellise vahva albumi. Album on ikka 30×30 cm mõõdus ja valge valmissisuga.
Minu arvates on see disainpaberite seeria kuidagi eriti hästi õnnestunud – selline lihtne ja armas, aga samas omamoodi huumoriga (no vaata näiteks selle pesukaru nägu). Ja värviline! Ei pea olema alati poistel sinine ja tüdrukutel roosa või siis sooneutraalne beež. Värvid on palju ägedamad. :)
Koerake
Ühe uue kodaniku sünni puhul valmis tellimustööna selline vahva roosa-valge-hallikirju koerake.
Pulmapiltide album
Valmis on saanud veel üks tellimustöö – kaunis lilleline album. Sedapuhku mitte laste jaoks, nagu juba tavaks on saanud, vaid seekord hoopis pulmapiltide mahutamiseks. Album on 30×30 mõõdus valmissisuga.
Albumeid tehes olen alati tahtnud tabada saaja olemust ja stiili. Eks beebide puhul on see veidi raskem, sest vastsündinu pealt pole väga võimalik lugeda, milline ta täiskasvanuna olla võiks ja mis talle täpselt meeldida võiks. Sellisel juhul olen proovinud veidi aimu saada perekonna enda maitsest ja stiilist, et luua midagi nendega sobivat. Juba veidi suurematele lastele albumeid tehes uurin alati, kas neil on lemmikvärve ja lemmikasju või -hobisid, mida albumil kajastada. Praeguse albumi puhul proovisin samuti aimu saada pruutpaari enda olemusest, et hiljem albumit kätte võttes tekiks ka neil selline “oma” tunne. Kui muidu tehakse pulmaalbumid enamasti võimalikult valged ja heledad, siis konkreetse albumi tegemise soovi saades ja ideid oma peas genereerima hakates oli mul esimene küsimus see, et kas ja mis värv neil nö pulmavärviks oli. Ikka selleks, et saaks ka albumil sarnast stiili jätkata. Ka nende nimed olid just selliselt kujundatud juba pulmade jaoks, niiet see logo sai laenatud teise disaineri loomingust. Ikka selleks, et pruutpaarile meeldiks :)
Neli sõpra
Nagu ma juba varem mainisin, siis sattusin heegeldatud loomakeste lainele. Eks ma vahepeal ajaviiteks olen loomakesi tasapisi edasi nokitsenud ja nüüdseks on saanud valmis neli sõpra. Need neli sõpra resideeruvad hetkel ajutiselt minu juures, kuid otsivad omale uusi omanikke, kes neid kaisutaks.
Natuke lähemalt nüüd neist neljast sõbrakesest. Eks selle lühikese siinolemise aja tõttu on igaühel näidanud välja oma olemust ja iseloomu. Etteruttavalt ütlen, et kõigil on turvasilmad, mis tähendab, et need ei tohiks ka beebidepoolse usina töötlemise tulemusel küljest ära tulla ja neile suhu sattuda.
Esimene neist, nukra näoga roosatriibuline mõmmik tõenäoliselt on juba tõenäoliselt ühest varasemast postitusest tuttav. Siiski tõin ta ka siin uuesti välja, et kõik sõbrad ikka koos oleksid. Pikkust on tal 24 sentimeetri jagu. Hoolimata oma nukrast ilmest on ta väga suur kaisutaja ja igatseb hellust ja lähedust.
Järgmine tegelane on üks kavala ilmega pontsakas karvane lontkõrv jänku. Pikkust on tal lontis kõrvadega 26 cm ja kui kõrvad püsti sikutada, siis suisa 32 cm. Oma kavala olemuse ja karvase oleku tõttu jääb ta beebidele võib-olla liiga raskeks pähkliks ja eeldatav peremees võiks olla juba natuke suurem. Ta muretseb just peamiselt oma koheva karva pärast, et ometi keegi seda ära ei lutsutaks. Muidu võib ta minna pulsti ja kaotada mikroskoopilise osa oma karvkattest lutsutaja suhu, mis pole ka võib-olla just kõige parem mõte.
Kolmas sõber on üks armas koerake. Suur ja tugev, 35 cm pikk ja uhke lehviga kaelas. Kui ta oleks buldogi nägu, siis ütleks, et ta on täitsa buldog. Kuna ta aga buldogi nägu ei ole, siis on ta lihtsalt üks jässakas jämedate käppadega tegelane. Koertele omaselt on ta oma tulevasele peremehele igavesti truu. Tahab muidugi ka paitusi ja kaissu saada.
Ning viimane, hapupiimane, on üks vahva triibik. Kuna ta on kass, siis tõenäoliselt on ta vurrud vahel hapupiimased küll. Pikkust on tal küll 27 cm jagu, aga kassile omaselt tahab ta jääda väärikaks ning jälgib seetõttu väga oma kaalu. Sellest tulenevalt on ta üsna kõhnake, pikkade peenikeste jäsemete ja maani sabaga.
Kui sa tunned mõnest neist ära oma vahva sõbra või oskaksid sõbrakese ja peremehe omavahel kokku viia, siis võta julgelt ühendust. Nad ootavad üsna kannatamatult, et juba uude koju kolida. Siin läheb neil koos ühes kotis istudes üsna kitsaks :)
Jänkulapsed
Millalgi kevadel tuli mulle peale tuhin heegeldada kaisuloomakesi. Eks mul olid omad mõtted ka juba, millised loomad ma kõigepealt teen ja kuhu ma need esimesed loomakesed paigutan. Jõudsingi veel viimasel hetkel enne popi tõve tõttu poodide sulgemist nende jaoks vajalikud lõngad ära osta ja hakkasin oma vabu hetki heegeldamisega sisustama. Nii valmisidki kingituseks kaks jänksi, üks tol hetkel veel pakendis olevale väikesele vennakesele ja teine tema suuremale õele. Jänksidel kasutasin silmadeks turvasilmi, mis peaksid ka pisikeste laste kätes turvaliselt looma külge kinni jääma ja mitte ära tulema. Lõnga valisin öko-tex sertifikaadiga, et pisikestel võimalikult ohutu oleks ka siis, kui tekib tahtmine jänksi lutsutada.
Pärast jänkse olen veel nii mõnegi tegelasega valmis saanud, aga eks need esimesed ole ikka need kõige erilisemad. Kui ma uutest tegelastest ka lõpuks pildid valmis teen, siis saan ka neid näidata. Seniks aga – TADAA! – jänksid. :)
Kaks albumikest väikestele härradele
Suvi on olnud siiani imeilus ja nagu väga ei tahakski toas midagi teha. Hetkel olen sattunud loomakeste heegeldamise lainele, mida saab õnneks vabalt ka õues teha. Siiski-siiski olen vaatamata kuumale suvele suutnud pigistada veidi ka toas paberitöö tegemise aega ja valmis saanud kahe imearmsa albumiga. Mõlemas on kasutatud jällegi 30×30 cm valmissisu.
Esimene neist sai kingituseks ühele täitsa värskele imele, kelle ootusele ma kaasa elasin ja kelle tulekut pingsalt ootasin. Eks ma oma kärsituses aeg-ajalt uurisin, kas ema on veel ühes tükis või mitte ja viimasel korral, kui küsisin, juhtusin tegema seda umbes tunnike pärast noorhärra ilmaletulekut. :D Eks veidi piinlik oli ka teisi nii tähtsal hetkel segada, aga siiski hea, et ma paar tundi varem küsima ei hakanud. :D :D
Teine album valmis tellimustööna enam mitte nii värskele, kuid siiski veel küllaltki väikesele härrale. Tellijaga sai kokku lepitud, et kaane jaoks pildiraami panen eraldi kaasa ja soovi korral saab tellija ise selle kaanele kleepida ning pildi sisse panna. Vaja vaid raami tagant teibilt kattepaber maha tõmmata ning raam ongi kleepimisvalmis. Seetõttu panin ka siia pildid albumist nii raamiga kui ilma.
Heegeldatud sisalik ja album
Heegedamismustreid otsides jäi mulle silma lahe sisaliku heegeldamise õpetus. Otsustasingi, et järgmisena võtan ette sisaliku tegemise. Selle broneeris mu noorem poeg muidugi kohe endale. Tegingi talle siis ühe vahva sisaliku. Eks see on vist poiste värk, et kaisusisalik on ikka palju lahedam kui näiteks kaisukaru. :D Sisalik sai omajagu pikk, ninast sabaotsani u 40 cm.
Lisaks sisalikule sai üks verivärske kodanik oma piltide jaoks albumi. Kui vahel albumit tehes teen lihtsalt enda arvates ilusa albumi valmis ja panen nime peale, siis selle albumi puhul tundus, et omaniku nimi ja albumi enda kaanepilt sobivad kuidagi eriti hästi kokku. Eks ma olen ammu tahtnud just sellest roosakast paberist kellelegi albumit teha, aga pole lihtsalt olnud sobivat saajat ja hetke. Nüüd õnneks tuli. :)
Mõmm, kes otsib kodu, ja album
Paar talve olen ma heegeldanud väikeseid kaheksajalgu enneaegsetele beebidele. Eks sealt jäi aga väikene kaisuloomade heegeldamise pisik sisse. Seda enam, et mulle meeldib käsitööd teha või millegi kallal nokitseda, kus väga suurt ajutööd tegema ei pea. See on minu jaoks vist see teraapiline ja rahustav tegevus, mida tänapäeval kõik taga ajavad.
Käisin tõin raamatukogust mõned kaisuloomade heegeldamise raamatud, poest kiiresti veel enne poodide sulgemist portsu lõnga ning võtsin asja käsile. Nüüdseks olen hakkama saanud kolme kaisukaga, millest kahte esimest ma hetkel veel näidata ei saa, kuna need alles ootavad õiget hetke, et oma väikeste omanike juurde jõuda. Kolmandat, veidi nukra ilmega armsat mõmmikut, võin aga julgelt eksponeerida. Mõmmik on tehtud oeko-tex märgisega lõngast ning kasutatud on turvasilmi, nii et igati sobilik pisikestele kaisutamiseks. Pikkust on tal 24 cm jagu.
Selle mõmmikuga on nüüd selline lugu, et temal ei olegi hetkel oma väikest perenaist ja ta alles otsib seda. Kui keegi tahaks talle täitsa oma kodu pakkuda, siis on mõmm vabalt saadaval.
Teise tööna sai üks noormees omale uue albumi, mille kaanepildi valis ta ise välja. Kohustuslik nimi tuli ka muidugi kaanele peale panna. :) Albumis on kasutatud 30×30 cm valmissisu.
Kolm uut albumit
Tellimustööna sai vahepeal valmis tehtud kolm albumit. Kõigil on kasutatud 30×30 cm valget valmissisu.
Puuonniga albumi saaja oli väiksem laps, kes veel oma eelistusi, mida ta albumi peal näha tahab, öelda ei osanud. Pabereid otsides sattusin sellise armsa ja vahva lapseliku paberi otsa, mis mulle endale nii meeldima hakkas, et ei saanud mitte seda kasutamata jätta. :)
Dinosarustega albumi saaja oli juba natuke suurem ja teadis väga hästi, et just dinosaurused on need, mis albumi pealt vastu vaatama peaks. Album ise pidi tulema sinistes toonides.
Noorele preilile sooviti midagi tüdrukulikku: lilli ja liblikaid, roosat ja lillat. Kogu selle roosamanna juurde tundus hästi sobivat kuldne albumi selg, mis natuke särtsakust juurde annab.
Siil trambib peenras 